reede, 30. november 2018

mina ja jalgpall

Ainuke sport mis mulle on meeldinud on jalgpall. Kõige rohkem ma mängisin jalgpalli 4-5 klassis.
Ma olen mänginud  ainult kodus isaga ja ei ole käinud päris jalgpalli trennis, aga ikka ma olin 4. ja 5. klassis üks parimaid jalgpallureid.  Viiendas klassis suvevaheajal ma tahtsi jälle isaga jalgpalli mängida, aga ta tahtsis, et mu väike vend mängiks ka. Ajapikku paps mängis aina rohkem minu vennaga, kui minuga ning ma mängisin jalgpalli aina vähem ja vähem.  Lõppkokkuvõtteks ma ei mängi jalgpalli enam ja tegelen joonistamisega.

Siidikana ja tema 3 tibu.

Siidikana ja tema 3 tibu


Meil on siidikana, kes iseenesest on väga hea muneja, aga paari viimase aastaga ta üritab kogu aeg haududa. Esimestel kordadel me olime väga elevil, aga tal kunagi ei olnud kannatus, et nad välja haududa. Kui siidikana hakkas jälle hauduma, me ei olnud isegi elevil. Me juba teadsime, et ta istub nende peal paar nädalat ja siis hülgab nad. Õnneks meil olid juba inkubaatoris munad koorumas ning sealt koorusid kolm tibu. Alguses me polnud kindelad, kas siidikana võtab nad omaks või mitte, aga ta võttis nad omaks!!! Nad olid paar nädalat kanalas sees, aga nüüd nad on õues ja jalutavad ringi nii armsalt! Õues peale nende on veel 6 noort siidikana ja paar segaverelist . Õnneks neid ei huvitanud siidikana tibud ega ründa neid. Öösiti nad magavad kuuse madalatel okstel ning siidikana oma kolme tibuga igaks juhuks sees. Me oleme tema üle nii uhked, sest ta on esimene kana, kes on võõrad tibud omaks võtnud.